Võimlemisklubi Rüht järgib Eesti Võimlemisliidu Sporditurvalisuse kodukorda.
Treenime targalt ja teadlikult.
Oluline info: https://www.eevl.ee/sporditurvalisus/
Loe tervet dokumenti: https://www.ryht.ee/images/failid/Sporditurvalisus_kodukord_naidisreeglid_EEVL_2022.pdf
LÜHIVÄLJAVÕTE DOKUMENDIST:
2.TREENERI JA TÖÖTAJA KÄITUMINE
2.1. Treeneri ja töötaja lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab suhtlemisel lugupidavat kõnestiili;
2) ei salli ega julgusta mis tahes kiusamist;
3) ei käitu teist alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt (sh märkused keha kohta);
4) ei kasuta rassistliku või diskrimineerivat kõnestiili;
5) ei kohtle treenitavaid ebavõrdselt;
2.2. Treeneri ja töötaja eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei flirdi alaealisest treenitavaga, isegi juhtudel, kui alaealine seda ise soovib;
2) ei paku alaealisele treenitavale küüti mootorsõiduki vm vahendiga ilma eelnevalt lapsevanemat teavitamata;
3) ei otsi väljaspool treeningut treenitavaga pidevalt kontakti (nt helistades);
4) ei kasuta treenitavaga ühist riietusruumi samal ajal;
5) ei ööbi ilma lapsevanemaga eelnevalt kooskõlastamata alaealisega ühes toas;
6) ei kutsu treenitavat endale külla ega lähe treenitava koju lapsevanemaga kooskõlastamata;
7) ei korralda üks-ühele kohtumisi kinnises ruumis (v.a. kasutades avalikke ruume, teavitades lapsevanemat ja/või klubi juhtkonda);
8) ei kingi treenitavale raha ega tee ebasobivaid hinnalisi kingitusi;
9) ei sunni treenitavat vigastustega treenima/võistlema;
10) ei tee treenitavast ebasobivaid fotosid
2.3. Treener ja töötaja austavad treenitava õigust kehalisele puutumatusele:
1) treenitavaga ei looda üldjuhul füüsilist kontakti, v.a. juhul, kui see toimub mõlema poole nõusolekul ning on seotud juhendamise, julgustamise või lohutamisega;
2) kui spordiala spetsiifika nõuab treenerilt füüsilist kontakti treenitavaga, siis treener selgitab seda treeneritavale ja tema lapsevanematele/eestkostjatele tagamaks üksteisemõistmist;
3) enne füüsilist kontakti nõudvate harjutuste sooritamist treeningu raames küsib treener treenitavalt nõusolekut.
2.4. Treener ja töötaja tagavad soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei alanda vastassugu ega tee soopõhiseid märkusi;
2) ei suhtu vastassoost treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
2.5. Treener ja töötaja tagavad seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse või mitmetähendusliku alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treenitava suunal ega kuuldes (sh ropendamine, suguelunditesse saatmine jne);
2) ei tee märkusi treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
3) ei tee treenitavatest ega treenitavatele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok jt) kaudu;
4) ei tee ettepanekut astuda seksuaalvahekorda.
2.6. Treener ja töötaja tagavad uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei tarvita tööülesannete täitmisel alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (ilma arsti ettekirjutuseta) ega ole alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.
4. LAPSEVANEMA KÄITUMINE
4.1. Lapsevanema lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab lugupidavat kõneviisi;
2) vastutab oma lapse käitumise eest nii treeningkeskkonnas kui võistlustel
3) aktsepteerib kohtunike otsuseid ning ei häiri nende tööd
4) aktsepteerib treeneri/ töötaja otsuseid kui see ei sea ohtu lapse tervist
5) ei käitu alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;
6) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi.
4.2. Lapsevanema eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei varja või ei jäta treeneriga jagamata infot lapse tervislikust seisundist, mis võib vajada lisatähelepanu;
2) ei tülita põhjendamatult treenerit ja/või töötajat ega luba seda teha ka enda alaealisel lapsel;
3) ei küsi treenerilt ja/või töötajalt tema eraelu puudutavaid küsimusi ning ei luba seda tehaaenda alaealisel lapsel;
4) ilma eelneva kokkuleppeta ei lase treeneril ja/või töötajal enda alaealist last sõidutada;
5) ei sisene riietus- või duširuumi ilma loata, austades treenitavate privaatsust;
6) ei ööbi ühes toas teiste treenitavatega ilma lapsevanemate nõusolekuta;
7) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel kutsuda treenerit/töötajat koju;
8) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel treeneri/töötajaga üks ühele kohtumisi;
9) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel võtta vastu treeneri/töötaja poolt tehtud ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha.
4.3. Lapsevanem tagab ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:
1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt
4.4. Lapsevanem tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise treenitava suunal;
2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee mitmetähenduslike nalju;
3) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok) kaudu;
4.5. Lapsevanem tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei viibi treeningul, võistlusel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.
4.5.1. Lapsevanem pöörab tähelepanu lapse tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele ning piisavale puhke- ja uneajale.
4.6. Lapsevanema poolsed rikkumised:
1) kui lapsevanem on treeneri, töötaja või treenitava arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitatakse sellest treenerit/klubi juhtkonda. Treener/klubi juhtkond hindab saadud teavet ning pöördub selgitusteks lapsevanema või vajadusel juhtkonna poole;
2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda lapsevanemalt seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse.
